Pakendikoti teenus tähendab sisuliselt seda, et kord kuus viib prügivedaja kokkulepitud päeval ära täis pakendijäätmete koti ning paneb selle asemele tühja 150liitrise kollase kilekoti. Kui ettenähtud ajal prügivedajat pakendid ei oota või jäätmekotti on poetatud ka olmeprügi, tuleb kliendil tasuda 3 eurot ja 77 senti.Pakendikottide eesmärk on suunata võimalikult palju pakendeid taaskasutusse ning muuta prügilate tööd lihtsamaks, lisaks täituvad sellega majaomanike segaolmejäätmete konteinerid aeglasemalt. Keskkonnaministeeriumi andmetel moodustavad pakendid majapidamises tekkivate olmejäätmete mahust ligi 60 protsenti, kogumassist aga kolmandiku.Väätsa prügila on juba seitse aastat pakkunud sama teenust ka Põltsamaal. Väätsa prügila juhatuse liige Kalev Aun rääkis kogemuse põhjal, et kui kollastesse avalikesse pakendikonteineritesse jõuab väga palju sellist prügi, mida ei tohiks sinna visata, siis pakendikottidest jõuab prügilasse enamasti korralikult sorteeritud puhas pakend. «Sorteerijatele on see lausa magustoit,» sõnas ta.Väätsa prügila autojuhi Ralf Lahesoo hinnangul on Põltsamaal see teenus hästi vastu võetud ning iga kuu lõpus saab ta seal pakendikotte kokku korjates kaubiku käru ääreni täis. Ta nentis, et ühest kollasest pakendikotist jääb majapidamisele tihti isegi väheks.«Tundub, et inimesed on neid kotte ise kuskilt juurde hankinud, sest mina panen neile postkasti ühe pakendikoti, aga ometi ootab mind kuu pärast värava taga kolm-neli täpselt samasugust täis kotti,» sõnas Lahesoo. Prügilasse viib ta siiski kõik pakendijäätmete kotid ja ühtegi üleliigset värava taha vedelema ei jäta.Järva Teataja uuris Paides elavalt eramaja omanikult Marju Reismannilt, kas tema oleks valmis seda teenust kasutama. Selgus, et Reismann peab prügi sortimist oluliseks ja on valmis uut asja proovima. Tema õue peal on 240liitrine olmejäätmete konteiner, kuhu ta viskab praegu lisaks muule prügile ka pakendeid, mida ta põletada ei söanda. Kollastesse pakendikonteineritesse jõuab ta majapidamisest näiteks pandimärgita klaastaara.Reismann arutles, et pakendikotiteenusega liitudes polekski tal olmejäätmeprügikasti suurt midagi visata ja tekiks raskusi selle kuuga täis saamisega, samas iga kolme kuu tagant tühjendust tellides läheks prügikast haisema. «Peaksin sel juhul vist endale hoopis biojäätmekasti muretsema,» jõudis ta arutledes uue võimaliku lahenduseni.Siiski on Reismann enda kinnitusel valmis tarbimisharjumusi muutma. «Konteinereid on linnast tüütu otsida ja tihti on need täis,» rääkis ta. Samas hakkas ta kahtlema, kas suudab kõik šašlõkikarbid ja šampoonipudelid puhtaks pesta, et need pakendikotti visata sobiksid.
Väätsa prügila juhatuse liige Kalev Aun ütles, et ka pesemata pakendeid saab tegelikult taaskasutada, aga sorteerijate vastu võiks viisakas olla ja nende tööd pestud pakenditega meeldivamaks teha, sest pesemata lähevad need kiirelt haisema. «Vähemalt võiks sinna konteinerisse või kotti panna õige asja, see on peamine!» rõhutas ta. «Piimapakiga ei tohiks kokku panna akordionit, kettsaagi või õlipurki.»
Kollasesse pakendikotti võib panna kartongist, plastist, klaasist ning metallist puhtaid pakendijäätmeid, kuid mitte ohtlike ainete pakendeid.
Aun rääkis, et kui inimesed viskavad sorteerimata pakendid segaolmejäätmete hulka, suunatakse need Väätsalt edasi Iru jäätmepõletustehasesse elektri ja sooja tootmisse. «Pakendikotiteenus on oluline samm, et me saaks rohkem pakendit kätte. On suur asi, kui me ei peaks seda põletusahju saatma, vaid see tuleks materjalina jälle ringlusse,» sõnas ta.
Väätsa prügila sõlmib iga pakendikotiteenuse soovijaga lepingu, milles märgitakse ära eramu aadress ning kus asub pakendiveo päeval täis jäätmekott ja kuhu tuleb jätta vahetuskott. Pakendikoti tellimiseks tuleb ühendust võtta prügilaga või tootjavastutusorganisatsiooniga. Praegu on teenusega liitunud ligi 6000 majapidamist üle Eesti.
Mida võib koguda pakendikotti?
Metallpakend
Alumiiniumist ja muust metallist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning metallkorgid, puhtad konservikarbid ja muud puhtad metallpakendid.
Plastpakend
Plastist joogipudelid ja kanistrid, puhtad jogurtitopsid ja võikarbid, puhtad õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, puhtad kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (nt šampoonipudelid), puhtad plastkarbid (nt salatikarbid), puhtad ja tühjad kilekotid ning muud plastkotid (nt suured suhkrukotid).
Tetrapakend
Tühjad ja puhtad tetrapakendid (nt piima-, jogurti- ja mahlapakendid) ning muud tühjad ja puhtad tetrapakendid.
Klaaspakend
Värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ja purgid ning muud puhtad klaaspakendid.
/nginx/o/2017/07/26/6927467t1h9811.jpg)
